Kahe nädala blogi sissekanne :D

Vabandused, et eelmine nädal ei jõudnudki üldse kirjutada. Aga oli päris sisutihe pühapäev siis ja polnud väga aega midagi teha enam koju jõudes, kui ainult pesta ja magama minna..

Lühidalt esimesest nädalast autoga: Auto töötas kenasti, mootor oli küll õlist täiesti kuiv:D Läks kohe kaks liitrit õli sisse, et natuke ikka töötaks see massin. Esmaspäeva õhtuks oli ühes tagumises rehvis küljepeal muhk üles löönud. See kasvas iga päevaga...laupäeval lootsin et kestan sellega pühapäevani ära, siis rohkem aega tegeleda uue rehvi ostmise ja vahetusega, aga täpselt laupäeva õhtul kui olin töö lõpetand ja hakkasin oma subdivisionist välja sõitma, käis plõks väiksel kiirusel sõites ning mõistsin et peaks vist seisma jääma:D Kõrvalmajas olin mõned päevad varem ühte lahedat pere kohand, keda kohe tülitama tormasin, sest mul ei olnud autos tungrauda. Mees tuli kohe appi ja varuratas alla. See esmaspäev, pärast esimesi koputusi, läksin siis uue rehvi järgi. Siin võib ainult ühe rehvi ka ära vahetada:D Meerika selles suhtes ikka hull koht, siin pole isegi ülevaatust ega midagi vaja autodel. 33 dollarit läks see väike värk maksma. Bensu peale läks esimese nädalaga 96 dollarit kohe...2 korda tankisin seda 80 liitrist volvo paaki! :D kenake summa...aga see nädal sain ühe paagitäiega hakkama. Käisin selle nädala neljapäeval madis üle pika aja jälle followmas ka. Sain uusi nippe ja asju jälle teada.
Eelmine pühapäev saime kalevi ja madisega koogiga näkku ka. 6. nädal oli pie-in-the-eye võistlus, meie HQ ja maarja-doris-sandra HQ vahel, kes rohkem sit-downe teeb peredega, ehk kes rohkem majja sisse saab. Kenad eesti neiud selles arvestuses meid võitsid siiski. Seetõttu olid siis ka meil näod koogised pühapäeval :) Käisime jälle ujumas jne. Väga lahe oli.

See nädal oli lahe, nägin palju lahedaid peresid. See tõstab tuju, kui kohtan mõnda Southwesterni alumnit ehk inimest, kes on kunagi sama asja teinud, mis mina praegu. Vaatan millistes mõisates nad elavad...nägu läheb naerule kohe. Need oskused ja omadused ja harjumused, mis ma siin omandan, aitavad mind väga palju terve elu. Siit tulen ma koju igatahes võitjana.
Eilne õhtu oli päris huvitav. Õhtul tulin koju ja nägin Kalevi bookbag'i ehk meie põhilist töövahendit, kus kõik näidised ja orderbook ja asjad sees on, aga sõpra ennast polnud kuskil. Võõrustaja-ema käest sain teada et oli päeval tulnud ja oma asjad kaasa võtnud ning üleliigsed asjad siia maha jätnud ning selle tööga lõpparve teinud. Ülimalt kahju kuulda. Selline superpersoon lõpetab nüüd, kui kõige raskem osa on möödas ja peaks nagu ülesmäge minema teoorias. Minu meelest oli ta meist parim, aga ometi ta tundis et see töö pole talle. Vajab harjumist see mõte. Aga Kalev saab kõigega hakkama, mida iganes ta see ülejäänd suvi siin ka ei tee, ta saab igas osariigis, kuhu ta ka ei satu, hakkama. Kõikide oma autoprobleemide ja mis iganes probleemide kõrval hoidis Sellist attitude'i üleval! Parim tüüp! Austan tohutult. Ja kui sa Kalev seda loed, siis tea et suve lõpus teeme koos mega peo ja räägime kõik suve lahedad emad ja sinu lahedad tripid üksipulgi läbi ;) Ahjaa, meil peaks tagasilend ka ju koos olema siiski :) Gonna be fun! Neljas tüüp, Siim pidavat praeguseks ajaks juba New Yorgi kandis tsillima ja töötama. Võib-olla trehvab teda ka seal olles, enne lennukile minekut:)
Eile oli peale "K" Loogi veel üks kaotus meie orgis. Lätlanna Sandra läks menema. Tal oli rohkem see emotsionaalselt raske, kui töötulemuste poolest. Ehk siis kokku on meid järgi nüüd 8. Mina ja Madis, Maarja, Doris, Sandra, Liis ja Liva ning Darta lätlastest.

Ma olen juba mõelnud septembri lõpus oleva 10. vaba päeva peale. Mõnedelt peredelt olen küsinud ka kuhu minna trippima kui oma tüdrukuga suve lõpus Gatlinburgis Tennessee osariigis kokku saame ja siis edasi tahame sõita enne kui lennud tagasi koju lähevad. Savannah on üks koht ilmselt kuhu oleks plaani Pipiga minna. See on idarannikul Georgia osariigis olev linn, kus pidavat ülikena rand olema ja seal samas on ka üks ilus ja tuntud saar, Hilton Head Island. Sealt sõidaks mööda rannikut läbi Washingtoni ja Philadelphia New Yorki ja oleks ehk paar viimast päeva seal uudistamas. Miski pole veel kindel, aga idee on selline :) Täna andsin sellest plaanist lõpuks Pipile ka teada:D Ta oli päris excited :)

MUIDE! Kas kellelgi oleks ideid, kuhu ma järgmine aasta elama võiks saada Tartus?:D Ma sain täna teada, et see ülikiva pleiss, kus ma viimased pool aastat Staadioni tänaval elasin, pole järgmine aasta mulle enam saadaval :( Nüüd oleks vaja leida uus elukoht. Siin olles on veidi komplitseeritud see ise otsimine ja jagelemine sellega. Kui kellelgi või kellegi tuttava tuttava lehma lellepojal on mõni lahe elamine, mida üksi, kaksi, kolmekesi vms üürida saaks järgmiseks aastaks, andke teada! JA KUI KEEGI ÄKKI pakuks end minuga koos elama?:D Sest ega mul pole siis ka ju elukaaslasi enam. Ühika variandi jätaks viimaseks hetkel. Mingi korter või veel parem...selline maja nagu eelmine poolaasta mul oli...oleks superluks. Andke julgelt igast infi!
Äkki saan siis aimu ka, palju teid seal minu blogi lugemas on :D

Täna oli väga huvitav päev. Nagu ka eelmine nädal, käis täna meil sunday meetingul järjekordne SW alumni rääkimas oma aastatetagusest kogemusest samal alal. Eelmine kord oli veidi noorem tegelane, täna oli itaalia päritoluga härra, kes tegi oma esimese suve 86ndal aastal ja käis kokku müümas 3 suve. Täitsa huvitavad ja kuigi palju ära tuntavad lood.
Pärast miitingut saime naaberorgiga kokku! Meist natuke Atlanta pool asuv org on praegu 10-liikmeline ja neid oli ka väga fun näha. Käisime Stone Mountaini nimelises kohas vaatamisväärsustega tutvumas. Uurige netist järgi. Ülivinge koht. Üle 500 meetri merepinnast lihtsalt suur KIVI keset linna. Gondel viis meid sinna otsa ja jalutasime seal ringi. Eemal udus oli näha ka Atlanta downtowni pilvelõhkujaid :)

Meil on järel ainult parimad ja tugevaimad, see teeb meid kõiki ainult tugevamaks!

Haha! meenus õnneks üks cool story ka! Neid lahedaid lugusid tuleb iga päev aga neid ei kirjuta üles ja siis nädala lõpuks lähevad alati meelest. Aga üks tuli praegu meelde, sest see sügeleb sõna otseses mõttes! :D
Neljapäeval, Madist follow'des nägime päeval ühe väikse tänava peal, kus maju ümber polnud, teekohal olevate elektriliinide küljes mesilase või vaablase vms pesa rippumas. Kindlasti peab selle pärast tööd sealt alla loopima! Mõeldud, proovitud! Läksime pärast 9t siis veepudelitega loopima. Iga pihta saamisega läks sumin aina hullemaks:D Ei tea miks... :D Mu pudel lendas lõpuks kõrval oleva aia taha..läksin sellele üle aia järgi, aga samal ajal nägime autot eemalt tulemas...madis plagas autosse, ma kükitasin metsa maha, kuni see mööda sõitis...siis leidsin pudeli põõsast ja üle aia tagasi ronides käis räme valu reiest läbi:D Aia kohal olles sai üks sigudik mulle pihta!:D Lõi paistetuse ja lööbe üles. Eile ja üleeile pere juures maas istudes pidi vahepeal ikka käe laua alla panema ja end kahtlaselt hõõruma jala pealt :D No kenaa kenaa.

Ma pole ikka veel lubatud pilte ja videot oma siinsest kodust, HQ'st siia üles pannud, aga meie orgi üldine pildialbum on ikka endine: http://public.fotki.com/mulliliisu/summer/?cmd=fs_slideshow
Liis paneb sinna värskeid pilte aegajalt üles ja ma vaatan viimase pildi järgi, et isegi tänased on juba jõudnud üles laadida. Minge aga uurige! Üks nädalavahetus oli sunday meeting meie HQ's. Liis tegi siis ka pilte...peaks olema mõned pildid meie kodust siis seal ka üleval...no need kõige kenama kodu pildid siis. :)

Mulle tuli selle nädala alguses pähe üks laul, mis käib hästi ühe triki kohta, mida me tööl olles kasutame... "I'm so happy, cause today I found my friends..they're in my head..." Curt Cobain, Nirvana. See käib selle kohta, kuidas self-talk aitab tohutult! Mina olen sellest viimased 2-3 nädalat nii palju abi saand ja kasu lõiganud. Nii hull ikka, kuidas su emotsioon ja suhtumine kõigesse ja kõigi suhtumine sinusse muutub, kui sa sunnid endale mingid positiivsed mõtted raskel ajal pähe. Lõpuks pole isegi vaja sundida. Tuleb juba iseenesest. Mul on kindlad laulujupid ja laused mida majade vahel endale laulan või ütlen. Näiteks Smilersi laul, mida ma küll ise välja ei mõelnud: "Tunne on hea ja tuju on mega, täna tuleb päev sigavinge ja kõva, mõnus on olla ja mured ei piina, mul on bookbag seljas, lähen raamatuid müüma!" ja neid on veel.
Jah, sõbrad! Ma räägin iseendaga :D
Nalja teen ka emade ja isade ja lastega, kui vähegi võimalust näen:D Me saame oma kõrgematelt kaasvõitlejatelt kompaniist kirju ja seal on selliseid peatükke nagu Book of fun vms. Seal on kirjas igast naljad mida saab enda päeva lõbusamaks tegemiseks ja tuju tõstmiseks teha. Näiteks vahest on uksekella asemel majal selline raadio, nagu on kortermajadel see fonolukk...vajutan uksekella ja ema või isa siis vastab läbi selle mikrofoni mulle...Üks suur villa, Hummeriga ukse-ees.. Vajutan taolist nuppu ning ema küsib läbi selle raadio: "Who is it?", mitte kõige sõbralikuma tooniga. Ma teesklesin end mäki drive-in'is olevat ja vastasin: "One Big Mac, large fries and a diet Coke, please!" :D Nii fun! Tema vastas küll: "Not intrested", aga mul oli vähemalt sel kuumal, üle 35 või 40 kraadisel päeval lõbus :)

Kuskilt oleks nagu kuulnud, et 8. nädal bookfieldil on M-tähega hakkavatel tugevalt blondimaks pleekinud juustega eesti poistel alati parim nädal. Hmm...tuleb vist meegaaa nääädaaaal!
Be brave!

Lõppu see väike tarkusetera jälle :D

"Many of life's failures are people, who did not realize how close they were to success, when they gave up."
Thomas Edison